Heahtebiebman

Jus don fertet heahtebiebmat iežat bohccuid

Boazodoallu lea vuođđuduvvon lunddolaš guohtuneatnamiid geavaheamis, boazu lea heivehuvvon dasa. Sierra sivaid dihte lunddolaš guohtun ii álo gávdno ja mii bággejuvvojit heahtebiebmat bohccuid. Muhto ieš biebman sáhttá addit bohccuide dearvvašvuođaváttuid, dego váttisvuođat čovjjiin ja čoliin.

Gávdnojit máŋga sierra fuođarsoarttat, buori ja heajus beliiguin. Lea dehálaš muitit ahte ádjána unnimus golbma vahku bohccui heivehit čoavjeflora ođđa fuođđariid. Ođđa fuođđara dárbbaha siivvuin introduseret ja vehážiid mielde. Ferte maid geahččat iežas bohccuid – boazu mii lea hárjánan fuođđariidda sáhttá borrat ila sakka, ja iežát illá borret maidege.

Vuolil sáhtát lohkat eanet dábálaš fuođđariid ja daid iešvuođat birra.

Pellets (fápmofuođar)

Dievasfuođar pelletshámis bohccui gávdnojit sierra fabrikáhtain ja soarttain, vuođđuduvvon seamma váldosisdoaluin – gordnebuktagat (gordni, hávvar, nisut) ja loahppabuktagat (betfor, melássa). Muhtimiin lasihuvvo suoidnejáffu (málta, árrat láddjejuvvon suoidni). Vegetabiila olju, buoidemeari dihte, ja sojajáfut, proteiidnameari dihte, lasihuvvo maid. Lasihuvvo maid vitamiinnat ja minerálat.

+ Pellets lea “dievasfuođar” dahje “ollesfuođar”, mii mearkkaša ahte galgá sisdoallat visot biebmoávdnasiid maid boazu dárbbaha. Biebmoávdnasa sisdoallu lea relatiiva bistevaš, váikko sisdoallu sáhttá rievdat.

– Boazu borra fuođđariid jođánit ja ii stimulere smirezeami ja čolgabuvttadeami seamma ládje go lunddolaš guohtunšattut dahje suoidni/ensilášá. Danne pelletsa lassin galgá daid addit.

Muitte dán!

Biebmama dábáleamos váttisvuohta pelletsa biebmamis lea luža ja stuhčančoavji. Garvit dán fertet leahkit várrogas go álggahat heahtebiebmama pelletsiin. Gáibiduvvo unnimusat golbma vahku hárjáneapmi bohcco hearkkes čoavjái ja čoliide. Álgge moadde čorpmain juohke beaivvi ja lasit veahážiid mielde olles addimii, ii eanet go 2 kg beaivái. Pelletsa lassin galgá álo addit roavesfuođđariid nugo jeahkáliid dahje suoinni/ensiláša jus ii gávdno lunddolaš guohtun.

Suoidni/ensiláša (roavesfuođđarat)

Ensilášas galgá leahkit ollu lasttat ja sisdoallat seaguhusa rásiin ja urttain nugo uvlorásit, vuolpput (alchemilla) ja luovvarat. Ensiláša ii galgga leahkit ila njuoskkas, ja dalle sáhttá jikŋot. Goikeávnnasmearri galgá leahkit unnimus 35%. Goikeávnnasmearri lea man ollu goike ávdnasat lea materiálas, ja biebmoávnnas lea goike ávdnasis.

Jus ensiláša boahtá vuosttašláddjemis galgá mielas láddjejuvvot árrat, ovdal go rássi lea šaddan ila. Nuppát láddjen lea maid buoret go dávjá leat eanet lasttat. Norrlánddas sáhttá goitge leat váttis oažžut nuogis goike nuppátláddjema.

 Buorit bealit: Suoidni dahje ensiláša stimulere smirezeami ja addá ealáhaga ja barggahusa. Danne geavahuvvo lassin ovdamearkka dihte pelletsii. Go bohcco čoavji ii leat heivehuvvon alla fibersisdollui suoinnis/ensilášas de ii galgga addot áidna heahtebiebmun, muhto ovttas lunddolaš guohtumiin dahje pelletsain.

Heajus bealit: Jus ensilášas leat ila ollu fiberat boazu, unna čovjjiin, ii sáhte suddadit sellulosa doarvái ja ii geavahit ealáhaga rásis. Boazu sáhttá nealgut váikko čoavjjis lea dievva ensiláša. Ila fibervaljis ensiláša sáhttá maid addit ng. rássečoavji, mii mearkkaša ahte čeaksa ja doggi buđđo ja biebmu ii joatkke čoliide.

Várut!

  • Plástta ja báttit sáhttet buktit stuorra váttisvuođaid jus boahtá bohcco čovjjiide ja čoliide.
  • Go eanemus heahtebiebman lea dálvit de goikeávnnasmearri galgá leahkit eanet go 35 %. Ila njuoskka ensiláša jikŋo ja garrá. Bohccos lea váttis borrat heahtebiepmu ja bánit gollet.

Jeagil (seamul)

Jeagil lea lunddolaš fuođar bohccuide ja ii gáibit hárjáneami. Lea dehálaš ahte goikada jeahkála ja vurkejuvvo nu guohpa ii šatta.

Boazu ávkkástallá jeahkála buorit ja das lea alla energiijasisdoallu. Nuppe dáfus lea oalle vuollegis sisdoallu proteiinnas ja dehálaš minerálain.

Lahput

Lahppu lea buoremus heahtebiebmu bohccuide ja sisdoallá ollu energiija (eareliiggánit čáhppes/sevdnjesránes soarttat).

Minerálat ja vitamiinnat

Lahppu lea buoremus heahtebiebmu bohccuide ja sisdoallá ollu energiija (eareliiggánit čáhppes/sevdnjesránes soarttat).

Minerálat ja vitamiinnat leat heakkadehálaččat bohccui. Boazu heajus vuoimmis lea álo sihke minerála- ja vitamiidnavátni.

Jus bohccot gurdet bárkku muorain ja ruohttasiin lea minerálaváni mearka. Jus boazu lea oalle livat lea dehálaš addit lasse B-vitamiinna, mii álkimusat addo fuođarjeasta bokte. Jus eai leat nu ollu bohccot, veterineara vehkiin, sáhttá addot B-vitamiidna boahkkuma bokte náhki vuollái.

Otne dađi bahábut eai gávdno minerála- ja vitamiidnabuktagat eareliiggánit heivehuvvon bohccuide. Mii ávžžuhit danne geavahit minerálalihtiid.

Biebmanvierut

Hárjáneapmi

Bohccot galget várrogasat hárjánit ođđa fuođđariidda, pelletsii (biebmofuođđariidda). Álgge biebmat smávva meriid friddja guohtumis; bija fuođđariid ráidduid mielde dievvái, nu ahte visot bohccot besset borrat. Álgge 0,1-0,2 kg beaivái, lasit dađi mielde unnimus golbma vahku ovdal go attát dievas meari, sullii 2 kg bohccui beaivái. Bija fuođđariid ođđa báikkiide gos lea buhtis.

Deháleamos lea ahte visot bohccot besset borrat. Álkimus lea biđget biepmu ráidduid mielde (jus muohta lea buhtis ja garas) dahje geavahit ollu borranlihtiid (sullii 12 bohcco juohke borranlihtis) ja biđget daid gárdái.

Fuođarsoarttat

Mii guoská meari sierra fuođarsoarttaide fertet váldit vuhtii fuođđara goikemeari. Pellets ja albma goikesuoidni lea meastá ollát goikkis (sullii 90% goikeávnnasmearri). Ensiláša nuppe dáfus sáhttá rievdat ollu, das mii gullo “suoidesilášii”, mas lea eanet go 50% goikeávnnasmearri, ja albma njuoska ensiláša mas lea dušše 20% goikeávnnasmearri. Dábálaš fierbmeseahkat jeahkáliin sisdoallá 1,5-3 kg goikeávdnasa, muhto rievdá dađi mielde man garrasit leat bordán daid.

Jus galgá doallat buhtisvuođa lihtiid birra nu bures go vejolaš, ja stimuleret lihkkama, de ii galgga bidjat lihtiid dohko gos bohccot liikojit livvut ja smirezit.

Boares fuođđariid galgá gurret gárddi olggobeallái ja lihtiid galgá bassat dávjá. Jus bohccot dollojuvvot ráddjeduvvon sajis, ja ožžot stuorit meari biepmu, de dárbbaha geavahit albma fuođarlihtiid julggiiguin.